Päev 5

Pesin hommkul ennast väikese kopsikuga vett peale kallates puhtaks ja tulin esimest päeva kontorisse tööle. Ma lihtsalt ei saa üle kui tolmune siin kõik on. Kontori arvutitel on isegi klaviatuuridel ainult need nupud puhtad, täpsemalt öeldes näpujälgedega, mida rohkem kasutatakse.

Senise mulje põhjal mulle kohalik MTÜ ZTDA (Zeravshan Toursim Develpoment Association) väga meeldib. Korraldavad kvaliteetseid tuure, ajavad läbipaistvat äri ning tõesti investeerivad ja arendavad kohalikku kogukonda. Arutasime eile nende probleeme ja võimalusi ning seadsime eesmärgiks luua juurde uusi tuure, nende materjale ning vaadata mida annaks nende tegemistes muuta kuluefektiivsemaks.

Varasemalt said nad lisatoetust ka erinevatest EU rahastatavates projetidest, kuid need kraanid on juba kolm aastat kinni, mistõttu on neil päris raske. Protsendid, mida nad vahelt teenivad on tõesti väikesed – näiteks panevad nad kohalikus kogukonnas lisa 10% ainult kodumajutuse summale. Giididele, tõlkidele ja muid teenuseid osutavatele kohalikele nad lisatasu juurde ei pane. Kogu kasumi investeerivad samuti enda 23 seistmes piirkonnas asuvasse kodumajutust pakkuvasse elamisse. Näiteks on nad ehitanud neile duššid ning aidanud torustiku paigaldamisega. Kõikidel ZTDA poolt pakutavatel tuuridel on kokad, giidid ja “eeslitaltsutajad” nendest samadest peredest.

Eilse põhjal tundub, et veedan suure osa enda praktikast eri matkadel, mida nad pakuvad ning mul õnnestub ka paljude peredega ise tutvuda.

Käisin täna vaatamas ka Panjakenti põhimõtteliselt ainukest vaatamisväärsust – iidse Panjakenti varemeid, mida kohalikud kutsuvad lähedal asuva allika järgi “Kaynar”. Varemed pärinevad 8ndast sajandist. Varemeteks on neid muidugi palju nimetada, sest majad olid savist. Väga ilusad vaated ja mõnus koht jalutamiseks, kuigi otseloomulikult on seal harjumatult palju prügi.

Natuke Tajikistanist

Tajikistani on asub 300 kuni 7495 m kõrgusel merepinnast, kusjuures 50% Tajikistani territooriumist on kõrgemal kui 3000 m. 

Tajikistani rahvaarv on 7,6 miljonit, kellest 80% on Tajikit, 15% Usbekit ja 5% vene või mõnest muust rahvusest. Kolmveerand rahvastikust elab maapiirkondades ning väga paljud mehed töötavad Venemaal. 90% rahvastikust on moselmid, kellest valdav enamus on sunnid. Maapiirkondades räägitakse pigem Tajiki keelt või dialekte, kuid linnas oskavad kõik ka (vähemalt) keskmisel tasemel vene keelt ning nooremad ka sellist lihtsat inglise keelt.

 

Ahjaa. Ja septembris toimub Pamiirides maailma kõrgeim regatt. Korraldatakse esimest korda ning osaleda võib ükskõik millise veel liikuva vahendiga. Proovin ka kuskilt aerupaadi (haha) saada ning osalema minna. Kui kellegi huvi võib vaadata Roof of the World Regatta’t. Nimi tuleb Pamiiridest, mis otsetõlkes tähendavadki maailma katust (Bam-i-Dunya). Pamiiridesse minekuks on vaja viisaga koos taodelda ka eriluba, sest nad asuvad autonoomselt iseseisvas piirkonnas. Sinna tegelikult on vaja isegi mitut eriluba, mida saab korraga taodelda.

Gurmee

Mantu – hakkiliha ja sibulaga täidetud hiigelpelmeenid, mille peale on pandud kapsast ja tomatist tehtud kaste. Ma arvasin, et tuleb üks, aga tuli hoopis kuus. Kõht sai täis peale teist ja kolmanda pressisin ka kuidagi sisse.  Ülejäänud võtsin kaasa ja sõin õhtul kodus. (2 USD)

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s